Ezempilo, Izifo Nezimo
Izinkinga ngenkumbulo kubantu abasha: izimbangela kanye nokwelapha
Abaningi bakholelwa ukuthi ukukhubazeka kwememori kungumlingiswa wabantu abaneminyaka yobudala. Phakathi neminyaka, kuyaqhubeka nokubi kakhulu, futhi ekugugeni umuntu ufunda kabi ulwazi oluhlukahlukene. Ezweni lethu lanamuhla kaningi kunezinkinga ngenkumbulo kubantu abasha. Izimbangela - ukucindezeleka, ukudlula emsebenzini, ukuhamba okuphakeme kakhulu kokuphila. Indlela yokuziphatha uma kwenzeka uqaphela ukuthi kubi nakakhulu ukukhumbula ngekhanda izinto ezisemqoka? Iyini inkumbulo yethu? Sizoqonda kabanzi ngemininingwane.
Imemori
Izinkinga ngenkumbulo kubantu abasha banezizathu ezahlukene. Uma ungathathi noma yiziphi izinyathelo, isimo singaba sibi kakhulu. Njengoba evele emhlabeni, umuntu usevele akwazi ukukhumbula izikhathi ezithile zokuphila. Ngokusho kwabacwaningi, eminyakeni engamashumi amabili nanhlanu yokukhumbula inkumbulo, eminyakeni emncane ubuchopho bethu buyakwazi ukuthola futhi kalula ngekhanda ukugeleza okukhulu kolwazi. Ukuya emngceleni walesi sizukulwane futhi kungabi nezifo ezithile ezithinta izinga lezinqubo zengqondo, umuntu ugcina inkumbulo ingashintshi. Kubi kakhulu kubantu abaningi ngenxa yokuguga. Umsebenzi we-Brain uba esebenzayo kancane, ubuchopho abukwazi ukubona ukugeleza okukhulu kolwazi. Lezi zinqubo zijwayelekile emva kweminyaka engu-50-55. Ngeshwa, izakhamuzi zamanje zamanje ziqala ukukhononda ngekhwalithi yememori kakhulu kunalesi sikhathi. Ochwepheshe bekhathazeka ukuthi lezi zenzakalo ziye zenzeka njalo ezinganeni nasebancane. Ngokwemvelo, ngenkumbulo embi, noma yiliphi umfundi noma umfundi ozohamba kancane ukuze afunde ulwazi, futhi lokhu kuzothinta ikhwalithi yokufundisa. Ukukhanda ngekhanda indaba okufanele usebenzise isikhathi esiningi.
Imemori yesikhathi esifushane nesikhathi eside
Yini evamile ekukhunjweni kokulahlekelwa nokulahlekelwa? Ayikho imingcele eqondile, wonke umuntu unayo eyakhe. Wonke umuntu uyazi ukuthi imemori ayikho imingcele. Kukhona into enjengememori enkulu. Labo abanakho, bayakwazi ukukhumbula imininingwane encane kunazo zonke izenzakalo ezizwakalayo noma ezibonwayo, okwenzeke kanye esikhathini esidlule. Izinkomba eziningi ezisemthethweni nezincwadi ezinzulu zibiza le nqubo hhayi nje ngesimo somzimba, kodwa futhi nendlela yokuqoqa amasiko, okuhlangenwe nakho kokuphila. Ochwepheshe bahlanganyela inkumbulo isikhathi eside nesikhathi esifushane. Umuntu ngamunye unomhlobo ohlukile. Izinkinga ngenkumbulo kubantu abasha zingaba nezizathu ezahlukene, kodwa kunoma yikuphi, ukuthuthukiswa nokuqeqeshwa kwayo kubaluleke kakhulu. Uma usukhumbule inkumbulo yesikhathi eside, khona-ke indaba ingase ibe nzima ukuyifaka, kepha emva kweminyaka imininingwane iyohlala ekhanda lakho. Ababambe imemori egciniwe eqeqeshiwe bavele ngekhanda ukwaziswa ngekhanda, kodwa ngokoqobo phakathi nesonto abakwazi ukukhiqiza lokho abakwaziyo kahle-ulwazi alulondoloziwe.
Izinhlobo zememori
Uma kunezinkinga ngenkumbulo kubantu abasha, izizathu kufanele zifunwe yiziphi izici ezenzeke kulokhu. Kunezinhlobo eziningi zezinkumbulo zabantu: kukhona ukuhlola, imoto, okubukwayo. Omunye ukhumbula kahle lokho okubonakalayo, umuntu obonakala kahle ngendlebe, owesithathu uboniswe kangcono (ucatshangelwe). Ubuchopho bomuntu buhlukaniswe yizigaba, okunye okubhekene nomsebenzi othize. Isibonelo, iminyango yesikhashana ilawula inkulumo nokuzwa, i-occipital-parietal ibhekene nokubona kwendawo kanye nombono, kanye nama-parietal angaphansi kwamadivaysi okukhuluma kanye nokunyakaza kwesandla. Lapho indawo ephansi-parietal isithintekile, isifo kwenzeka okuthiwa asteroognosis. Umuntu azizwa izinto kulesi simo.
Ucwaningo lwesayensi luqinisekisile ukuthi i-hormone idlala indima ebalulekile ekuthuthukiseni imemori nokucabanga. Thuthukisa izinqubo zobuchopho ze-testosterone ne-estrogen, kodwa i-oxytocin yenza okuhlukile.
Izinkinga ngenkumbulo kubantu abasha: izimbangela zokulimala
Ukucindezeleka njalo, ukuhlala ekuthunjweni okude kungathinta kakhulu ubuchopho.
Izinkinga ngenkumbulo kubantu abasha (izizathu eziyinhloko):
- Ukuba khona kokulala, ukukhathala okungapheli.
- Ukuphila okungenampilo, imikhuba emibi: utshwala, ukubhema.
- Ukusetshenziswa kaningi kwama-anti-depressants, imithi yokuhlunguphazwa. Isibonelo, ukwelashwa nemithi eminingi yemithi kunemiphumela emibi ngendlela yokukhubazeka kwememori.
- I-Avitaminosis. Ukungabi nama-amino acid, amavithamini amaqembu A, B.
- Ukulimala kwe-Craniocerebral.
- Izifo zezitho zangaphakathi: ukuguqulwa kwesibindi kanye nokungafinyeleli kahle kwegazi, isifo sofuba sesibindi, isifo sofuba sofuba ngokuvamile sihambisana nokusebenza komqondo ongakhubazekile nokuqhubeka nokukhubazeka kwememori.
- Izifo ezihlukahlukene zobuchopho: i-pituitary adenoma, i-neoplasms emangalisa nezinye.
Uma kunenkinga yokukhumbula okuncane kubantu abasha, isazi kufanele sithole izizathu. Kuncike ekufikeni kwesifo, lesi sibonakaliso sihambisana nokuntuleka kwesidlo, ukucindezeleka okujwayelekile, ukucasula, ukuphathwa ikhanda, ukushona, ukushisa kwama-subferinal nokunye okunjalo. Lezi zimpawu zingabonisa ukukhathala komzimba noma ukutholakala kwezinqubo zokuvuvukala.
Njengomphumela wolwazi oludlula ubuchopho, ukukhubazeka kwememori kungase kwenzeke futhi. Isibonelo, umfundi ngamunye ujwayelene nombuso phakathi neseshini, uma emva kokugwedla kubonakala sengathi akukho lutho olusekhanda. Ukukhubazeka kwememori kungokwesikhashana, akukho ukwelashwa okuqondile okudingekayo. Kulesi simo, kwanele ukugxila, ukuzola, imisebenzi izobuyela evamile, futhi konke okufundwe kuzobuyiselwa ebuchosheni.
I-pathology. Isifo se-Alzheimer's
Isifo se-Alzheimer isifo esiyinkimbinkimbi yesistimu yezinzwa eziphakathi. Kuhambisana nezinqubo ezingenakuguquka zokuncipha kwengqondo. Eqenjini eliyingozi, abantu asebekhulile ngemuva kweminyaka yobudala engama-65, kodwa kukhona okunye okungenzeka. Ososayensi abakwazi ukusungula imbangela yangempela yalesi sifo. Izici ezibeka phambili kulokhu yizi: zibhekene nokuhlukunyezwa kwe-craneocerebral, hypothyroidism, izicubu zobuchopho. Ngaphezu kokukhunjulwa kwememori, lesi sifo sihambisana nalezi zimpawu: ukuphazamiseka kwendawo, ukungazwakali, ukuphazamiseka okuvamile, ukucubungula, ukwehlisa ukuhlakanipha.
Ngokuvamile, lesi sifo sizuze njengefa. Ezigaba zokuqala, kungase kungabonakali. Kodwa ekuboniseni kokuqala kokukhubazeka kwememori kungcono ukuxhumana nodokotela ngokushesha. Umuntu obhekene nalesi sifo uqala ukukhohlwa izenzakalo zokugcina, futhi ngokuhamba kwesikhathi eba nobugovu, kunzima ukuxhumana, uyeke ukuqondiswa ngesikhathi nesikhala. Lesi sifo asikwazi ukuphulukiswa, kodwa uma unakekela kahle futhi ukwelashwa, inqubo iqhubeka kahle, ngokuthula, ngaphandle kokucindezeleka nemiphumela emibi.
Multiple Sclerosis
Uma kunezinkinga ngenkumbulo kubantu abasha, izimbangela kanye nezimpawu zokuqala zingabonisa isifo esiyinkimbinkimbi yesimiso sezinzwa eziphakathi - multiple sclerosis. Esikhathini saleso sifo, izakhi ezikhona zomgogodla nobuchopho zibhujiswa. Isizathu saleso sifo asikakunqunywa, kukholelwa ukuthi sinemvelaphi ye-autoimmune (igciwane elithile lingena emzimbeni). Ngokuqhubekayo, i-multiple sclerosis ithinta abantu abasha. Lesi sifo siqhubeka kancane kancane, isikhathi eside isikhathi izimpawu ezithile zingase zingabonakali nganoma iyiphi indlela.
Isifo sikaParkinson
Ngezinye izimpawu, ungathola ukuthi kunezinkinga ngenkumbulo kubantu abasha. Izizathu okufanele zenziwe kulokhu - udokotela uzokutshela ngakho konke. Isifo sikaParkinson sithinta kakhulu asebekhulile, kodwa maduzane kunezimo lapho iziguli ezineminyaka engu-40 ubudala zitholwa ukuthi zinalesi sifo. Lesi sifo esingelapheki sihambisana nenkumbulo ekhubazekile, sicabanga ukuthi kukhona ukuthuthumela kwezitho, ukugubha, ukunciphisa ukusebenza komzimba nokukhubazeka.
I-craneocerebral trauma
Odokotela bathi ukulimala kwe-craniocerebral nezinkinga zenkumbulo kubantu abasha zihlobene kakhulu. Izimbangela zesifo ezimweni ezinjalo zingahluka. Uma kuyingozi nakakhulu ukulimala, kunzima kakhulu imiphumela. Ukulimala kwe-craniocerebral kuvame ukuholela ekubuyiseleni kabusha noma ku-anterograde amnesia. Izisulu azikhumbuli ngisho nokuthi zalimala kanjani, ezandulela yona. Kubuye kwenzeke ukuthi izinkumbulo ziba ngamanga, okungukuthi, ubuchopho budonsa izithombe ezingqondweni, ezingekho ngempela. Isiguli singasho ukuthi wayese-cinema, wayehamba nabangani, yena ngokwakhe wayesezibhedlela ngaleso sikhathi. Ama-hallucinations akhiqiza izithombe ezingekho.
Ukuphazamiseka kokusakaza kwe-cerebral
Esinye sezimbangela eziyinhloko zokulahlekelwa kwememori ukwephula ukujikelezwa kwegazi kobuchopho. Igalela le-arteriosclerosis yemithwalo yegazi. Igazi ligeleza ezindaweni ezingaphansi kobuchopho futhi ngaleyo ndlela kuphakama izinkinga. Noma yikuphi ukushayisana okushintsha kakhulu ubuchopho ukusebenza kabi kuthinta umsebenzi wobuchopho.
Ngesifo sikashukela, ukukhubazeka kwememori kungenzeka futhi. Ukuphikisana kwalesi sifo ukuthi izitsha zithintwa, zihlanganiswe futhi zivaliwe. Lezi zilonda azikho ukuphela kokuhlukumeza kobuchopho, kodwa nakwezinye izitho ezibalulekile.
Izinkinga ngenkumbulo kubantu abasha. Kubangela, ukwelashwa
Ngaphambi kokuthatha noma yiziphi izinyathelo zokwelashwa kwememori, kuyasiza ukuqonda ukuthi imbangela yalesi sifo iyini, nokuthi yisiphi isifo esibangela izimpawu. Ukuthola izinkinga ngenkumbulo kubantu abasha, imbangela, izimpawu zizosungula isazi esikwaziyo. Amalungiselelo okwelapha kufanele asetshenziswe kuphela ekunconyweni kwawo. Udokotela angakwazi ukubeka i-physiotherapy ngokusungulwa kwe-glutamic acid ngokusebenzisa i-nasal passage. Ukukhubazeka kwememori kuyaphathwa ngempumelelo ngabahlengikazi bezemfundo. Baphinde bafundise isiguli ukuba bakhumbule indaba, ngenkathi basebenzisa kuphela izingxenye ezinempilo zobuchopho.
Uma imemori ihla kakhulu ngokuphuthumayo - lokhu akusona isifo, kodwa kuphela uphawu. Uxwayisa ngezifo ezingathí sina ezidinga ukubonakala nokuphathwa. Ukulahlekelwa kwenkumbulo kuyaphazamisa impilo egcwele, kuhlukanisa umuntu emphakathini, kunciphise imisebenzi eguquguqukayo kanye nezakhiwo zenyama.
Lapho uthola ukukhathazeka kwememori, udokotela cishe uzobeka i-nootropics. Kuleli qembu kungukuthi i-Noopet yezidakamizwa. Ihlanganisa amino acid - dipeptides. Zithinta i-cortex ye-cerebral, ngenkathi isiza ekubuyiselweni kwememori, ukugxila kokunakekelwa.
Ngumuphi udokotela okufanele akhulume?
Uma kunenkinga yememori kubantu abasha, udokotela kufanele anikeze ukwelashwa. Uma ubona noma iyiphi yalezi zibonakaliso ezingenhla kuwe noma othandekayo bakho, bese uthintana nodokotela, isazi sezinzwa noma isazi se-neuropsychologist ukuthola iseluleko. Bayobeka ukuhlolwa okhethekile, ukukhomba izimbangela bese bethola ukuxilongwa. Ukuxilongwa kwesikhashana kuzovumela ukuthi uqale ukwelashwa okulungile futhi ulondoloze emiphumeleni eyingozi.
Ukuvimbela. Ukuzivocavoca
Zinezinkinga ezihlukene ngenkumbulo yezizathu zabasha. Ukuvimbela kuzokusiza ukubhekana nale nkinga. Ukuze unqobe le syndrome, udinga ukuqeqesha inkumbulo yakho, gxila kwimininingwane, gcina idayari, irekhodi imicimbi, ukubalwa. UProfesa waseMelika uKatz wakhetha inqubo evuselela zonke izingxenye zobuchopho. Ngesikhathi esifanayo, ukunakekelwa, inkumbulo, kanye nobuciko kukhula. Sethula izivivinyo ezithile kuphela:
- Zama yonke ibhizinisi lakho evamile hhayi ngokuvula, kodwa amehlo akho avaliwe.
- Abanikazi bokunene kufanele bazame ukwenza imisebenzi yasendlini ngesandla sabo sobunxele, futhi abashiyi, ngokuphambene, kwesokudla. Uzozwa ngokushesha umphumela.
- Funda i- Braille, ulimi lomsakazo omkhulu.
- Khibhodi, zama ukuphrinta ngayo yonke iminwe yakho.
- Funda noma yisiphi isidingo - ukuhlobisa, ukubopha.
- Funda izilimi zangaphandle.
- Funda ukuhlukanisa ngokuthinta zemali bese unquma isithunzi sabo.
- Funda amabhuku mayelana nezinto ongakaze ube nesithakazelo ngaphambili.
- Ukuxhumana okuningi, vakashela izindawo ezintsha: amathiyetha, amapaki, ukuhlangabezana nabantu abasha.
Ukulandela lezi zincomo, uzobona ukuthi emva kwesikhathi ukucabanga kwakho nememori yakho izoqala ukushintsha kangcono. Imininingwane encane, izenzakalo ezenzekayo zizocaca ngokucophelela ebuchosheni bakho, futhi imemori izoba ngaphezulu.
Similar articles
Trending Now