EzempiloImithi

Izinhlobo zokushisa kwama-curve zezifo ezihlukahlukene

Njengoba izinga lokushisa komzimba lomuntu onempilo liyigugu njalo, ngokuguquguquka okungadingekile kwezingxenye eziyishumi zezinga, ukwanda kwalo ngezinga elikhulu kubonisa ukuthi kukhona khona izinqubo zokuvuvukala emzimbeni, kufaka phakathi isimo esithathelwanayo. Izinga lokushisa komzimba womuntu ku-dynamics libizwa ngokuthi ijika lokushisa, elivame ukubhekwa nomkhuhlane (ukuphakama okwesikhashana kokushisa).

Ukwakhiwa kwezithombe kwendwangu yokushisa yesiguli kuthatha indima ebalulekile ekuhloleni nasekubikezelweni, futhi kudingekile ukuhlolwa okuhloswe kwenkinga yesifo. Ukushisa komzimba kulinganiswa okungenani kabili ngosuku: ekuseni nakusihlwa, futhi phakathi kwesifo esithathelwanayo - izikhathi eziningana ngosuku.

Ziyini izinhlobo zokushisa kwekhasika?

Ziyahlukahluka kuye ngokuthi izinga landa kangakanani. Kukhona izinhlobo ezilandelayo zokuhamba kwamazinga okushisa: i-subfebrile - engadluli u-38 ° C, ephakathi noma elinganiselwe - 39 ° C, i-pyretic - kuze kufike ku-41 ° C, i-superpyretic - engaphezu kuka-41 ° C (isenzakalo esingavamile kakhulu).

Izinhlobo zokushisa kwamazinga okushisa ngezifo ezithathelwanayo zicacisa ukuhlukaniswa komkhuhlane, kuye ngokuthi izinga lokushisa lokushisa lokushisa lihamba kanjani. Ake sihlule lezi zinhlobo zomkhuhlane (izinhlobo zokushisa amajika): njalo, i-laxative, ephakathi, ekhukhulayo, ephindaphindiwe, efana ne-wave and like.

Izimpawu zomkhuhlane ophikelela

Kubonakala ngezifo ezithathelwanayo ezifana nesisu nesisu , i- pneumonia pneumococcal. I-graphically, i-fever ehlala njalo iboniswa njengezinhlobo ze-trapezoidal zezingqimba zokushisa, isici sesici sokuthi ukushintsha kwezinga lokushisa komzimba kungabi ngaphezu kuka-1 °, kanti izinga lokushisa lomzimba lihlala ezingeni eliphakeme lika-390 ° C isikhathi eside. Njengoba lesi sifo siphenduka, ijika lokushisa lingase liwe phansi ngesilinganiso esiphansi, futhi kancane kancane.

Izimpawu zokulungisa umkhuhlane

Ukunciphisa izinhlobo zokushisa kwamazinga okushisa kubonakala ngezifo ezingenasifo esithile, isifo se-catarrhal, umkhuhlane we-typhoid, kanye nesifo sofuba. Ukushisa komzimba nakho kugcina ezingeni eliphakeme, noma kunjalo, ngokungafani nomkhuhlane ohlala njalo, kulokhu, ubukhulu bokushintsha kwezinga lokushisa ekuseni nakusihlwa kufinyelela kumazinga angu-2, kwehla, kanjalo, ku-38 ° C, kodwa kungabuyeli kumanani ajwayelekile.

Ukungena emkhunjini

I-intermittent, noma i-laxative, umkhuhlane uvame ukuveza uhlobo lokushisa kwe-malaria. Kuhambisana nokunyuka okubukhali ekushiseni komzimba (febrile), okulandelwa yizikhathi ze-afefrile, okungukuthi, ngezikhathi ezijwayelekile zokushisa. Izimpikiswano phakathi kwe-febrile fever zingadlulela ezinsukwini ezintathu kuya kwezintathu, kanti isiguli sizwa izikhukhula njengoba izinga lokushisa likhuphuka, futhi uma liyancipha, kukhona ukujuluka okuphawulekayo.

Umkhuhlane obuthakathaka awukwazi ukufakazela ngokucacile ukuba khona kwe-malaria esigulini, lolu hlobo lwe-febrileity empeleni lunezifo ezihlukahlukene ezithathelwanayo, njenge-typhus yesifo esiphuthumayo, izifo ezithathelwanayo eziphuthumayo, isifo sokutheleleka esidluliselwa kumuntu esilukweni sesilwane), izifo zesibindi kanye nabanye.

Ukukhipha umkhuhlane

Uhlobo lomkhuhlane oluphefumulayo luhambisana nokuguquka okukhulu phakathi kwamanani okushisa kwamanzi nobusuku, ukuphakama kwe-oscillation kufinyelela ku-3-5 ° C. Isikhathi se-febrility singadlulela izinsuku ezimbalwa, emva kwalokho umbuso wezinga lokushisa uphazamisekile ngenxa yokukhubazeka kwesifo. Ukususa imfiva - isibonakaliso esiqinisekisiwe sokutheleleka kwe-septic, purulent, futhi kwenzeka ngesifo sofuba.

I-fever ejwayelekile

Izimpawu zalolu hlobo lomkhuhlane usegama layo. Lokhu kusho ukuthi isikhathi se-pyrexia (izinga lokushisa lomzimba eliphakanyisiwe) elinesikhathi sobude bezinsuku eziningana libuye futhi emva kwesikhathi esithile se-aporexia. Ngakho-ke, ngezinsuku ezimbalwa isiguli sinomkhuhlane ocacile onokubaluleka kokuguquguquka kwama amplitude emazingeni okushisa asekuseni nasentambama, bese kuthi emva kwezinsuku ezimbalwa kufika ukuzola, izinga lokushisa lomzimba lijwayelekile, kodwa isithombe siphendulela izikhathi ezingamatshumi amane nanhlanu. Ijika elinjalo lokushisa liyisici sezifo ezithathelwanayo, ama-causative ama-baciroia e-spiroceti, isibonelo salolu hlobo lwesifo yi-typhus evamile.

Umkhuhlane we-Wavy

Ikhefu lokushisa elise-wave lihlobo lomkhuhlane ophindaphindiwe, njengoba lunezikhathi zokushintshana kwe-febrileity ne-remission. Noma kunjalo, ijika elifana ne-wave libhekene nokushintsha okushelelayo okubonisa ukunyuka kancane kancane kokushisa kwezinsuku ezimbalwa, bese kuthi kancane kancane kwehla ezinsukwini ezimbalwa. Umkhuhlane onjalo uhambisana nenqubo ye-brucellosis.

I-Inverse Fever

Umkhuhlane ophikisiwe, noma ophikisiwe, uhlukile kwezinye izinhlobo zokushisa kwamazinga okushisa lapho ama-apogee okushisa engekho kusihlwa, kodwa, ngokuphambene, emahoreni asekuseni. Inkambo enjalo ye-febrility isici sezinhlobo ze-sepsis ezide isikhathi eside kanye nezinhlobo zokuhlukunyezwa kwesifo sofuba, kanye nezifo ezibangelwa amagciwane.

Umkhuhlane ongalungile

I-fever engalungile ayinaso ukubonakaliswa okucacile kwesimiso. Kuhlanganisa kanyekanye zonke izinhlobo eziyinhloko zamakhilomitha okushisa. Ukuphakama kokuhluka kwamanani okushisa kungahlukahluka, ngezimvamisa ezahlukene. Noma kunjalo, uhlobo oluthile lwe-curve lokushisa luvame kakhulu, aluhambisani nezifo ezithathelwanayo kuphela, kodwa futhi nezigaba ezihlukahlukene ze-rheumatism, i-influenza, isisu, ukuvuvukala kwamaphaphu, njll.

Kungakhathaliseki ukuthi yiziphi izinhlobo zokushisa kwe-curve okwenzeka esigulini, umkhuhlane udlula ngezigaba ezintathu eziyinhloko:

  1. Isiteji sokushisa sanda. Ngaphansi kwethonya le-pyrogens (esimweni sezifo ezithathelwanayo - into engaphandle, okuyi-bacteria ehlukahlukene ye-pathogenic kanye namagciwane), okuthiwa "iphuzu lokubeka" ku-neurons liyashintshwa. Ngakho-ke, umbuso wokudlulisa ukufudumala komzimba uphulwa, futhi ukushisa kwamanje kubhekwa njengokunciphile kunalokho okudingekile, ngenxa yalokho umzimba uvuselela izinga lokushisa.
  2. Ukushisa okuphezulu (apogee). Ukushisa komzimba kuyaqhubeka ukwandisa kuze kube sezingeni lapho "indawo yokubeka" ishintshile khona, ngalesi sikhathi umkhawulo wokushisa ufinyelelwe, ukulingana kusekwa phakathi kokukhiqizwa nokukhululwa kokushisa.
  3. Ukuthunyelwa kwenzeka uma isenzo se-pyrogens siyancipha, futhi izinga lokushisa eliphakeme lomzimba ngaleso sikhathi libonakala ngomzimba njengokwedlulele. Inqubo yokudlulisa ukushisa okuthuthukayo iqala futhi iphuzu lokusetha kabusha libuyela ezingeni langaphambilini.

Similar articles

 

 

 

 

Trending Now

 

 

 

 

Newest

Copyright © 2018 zu.birmiss.com. Theme powered by WordPress.