EzempiloAmagciwane

I-Cold allergies

Ukungezwani komzimba kuyindlela yokuzivikela e-allergen. Lokhu kuzwela kungenxa yokuzimela komzimba ngamunye.

Ukunciphisa ukungezwani komzimba kuyisimo esingavamile sesifo sokuthi odokotela abazange babone nhlobo. Ukuze ubonise izimpawu, akudingekile ukuthi ube ngaphandle -20 ° C. Ngokuvamile ama-drafts adingekayo, amanzi, amanzi abandayo, ukuguquka ezindaweni ezibandayo ezibandayo noma emthunzini ovamile epaki ehlobo. Ngakho-ke, abantu abathola ukubhekana nesifo sokushisa emakhazeni, banemingcele eminingi endleleni yabo yokuphila.

Ukungezwani komzimba kubanda kungabonakalisa ngezindlela ezahlukene. Ngokuvamile lezi zimpawu zivela emaminithi ambalwa ngemva kokuvezwa kwesikhuthazo esibandayo. Emzimbeni kubonakala ukuqhuma okumhlophe noma okubomvu, okwenza kubangele. Ngemuva kwamahora ambalwa, izimpawu ziyaphela.

Ngokuvamile umoya unomthelela omkhulu kunabanda. Kulesi simo, kukhona ukushisa, kodwa hhayi ukushaywa. Kwenzeka ukuthi umzimba uphenduka ngokuqinile kwi-allergen ukuthi ngemva kokuphelelwa yisikhathi, i-hematomas nezibazi zihlala esikhumbeni. Ukunciphisa ukushisa komzimba kungabonakaliswa yizinsizwa, kunciphise ukucindezeleka kwegazi. Ngaphezu kwalokho, kuvame ukubonwa i- dermatitis ebandayo njengamabala obomvu ebhukwini.

Ngakho, ukungezwani komzimba kubanda: izimpawu

  1. Ukubomvu kwesikhumba, ukubukeka kwamabhalane ekuthintaneni nomoya obandayo noma amanzi abandayo yi-urticaria. I-brush, izinyawo, amathanga angaphakathi, isikhumba sombuso, izindawo zokuhlala ezincane zivame ukuqhuma. Ukuze unciphise ukubonakaliswa okunjalo, kufanele ube khona endaweni efudumele, ushintshe into ethile efudumeleyo, uphuze itiye elishisayo.
  2. I-pseudoallergic rhinitis noma nje umkhuhlane ovamile. Ukwehla noma i-acupressure kuzosiza.
  3. Ukubomvu kwamehlo, i-lachrymation kanye nesignali yokuthakazela i-pseudoallergic conjunctivitis.
  4. Ukusebenzisa izimonyo zokuhlobisa noma ama-lens optical kungabangela ukugula kwangempela. Izibuko ezibumnyama noma amasheki alahlekayo kuzosiza ekubhekaneni nesifo.
  5. Migraines evamile. Zibonakala ngokuqhwaza komhlathi kanye nekhanda. Ngesimo sengqondo sokunganaki kulezi zibonakaliso, kungenzeka ukuba ulethe umzimba ku- neuralgia we-trigeminal nerve. Izigqoko ezifudumele zizosiza ukufudumala nokuvikela kusuka efrijini. Qaphela ukudla okubandayo.
  6. Ukungezwani komzimba ku-frost kungabonisa i-radiculitis. Izingxube zomzimba ezitholakala emakhazeni zithinta izimpande zomgogodla. Lezi zinsuku, nazo, zivutha. Ukuvimbela ukubukeka kwe-radiculitis kuzosiza izingubo ezifudumele, ukufudumala amafutha okugcoba nokugcoba emuva.
  7. Ukuphefumula okunzima. Ipheshana lokuphefumula licindezele phansi ngaphansi kwethonya le-reflex bronchospastic. Ukusabela okwesikhathi eside emakhazeni kungabonakalisa ukushisa kwe-bronchi noma ukuma kwesifo se-asthma. Ukuhlaselwa kungaba yingozi kakhulu. Ngisho nokufa akukanjwanga. Ngakho-ke kubalulekile ukubonisana ne-allergenist noma i-pulmonologist.

Ukunciphisa ukungezwani komzimba akuphethwe. Ungakwazi ukwehlisa amandla izimpawu zayo kuphela. Ngalesi sizathu, udokotela we-allergen ubeka ama- antihistamine ngemva kokuhlolwa . Ungathenga izidakamizwa ezinjalo kwifomu yethebhulethi, emaconsi noma ngesifutho sephunga.

Ngaphandle kwemithi, ukudla okungazenzisi kungasiza . Kuhilela ukukhipha ekudleni kwezinambuzane ezinamandla kakhulu (imifino ebomvu nezithelo, izithelo ze-citrus, amaqanda, amantongomane, ushokoledi, amakhowe, i-cocoa, ikhofi, utshwala).

Imithi yesimanje isebenzisa i-autolymphocytotherapy ekwelapheni imithi ebandayo. Le ndlela ihlanganisa ukwethula amangqamuzana omzimba omzimba (i-lymphocytes), eyayingaseceleni kwegazi layo, ngaphansi kwesikhumba sesiguli. Inkambo yokwelashwa yimijovo eyisishiyagalombili - kanye nezinsuku ezintathu. Ngakho-ke, isikhathi sokwelapha sithatha amasonto amathathu kuya kwamane.

Similar articles

 

 

 

 

Trending Now

 

 

 

 

Newest

Copyright © 2018 zu.birmiss.com. Theme powered by WordPress.